Ära jää oma murega üksi. Küsi julgelt abi!
Vargused seostuvad enamasti just varast ilma jäämisega. Kuid on üks oluline nüanss, millele sageli ei osata mõelda, kui ise pole vargusega kokku puutunud – emotsionaalne trauma. Mõistmaks, millise jälje sissemurdmine inimese sisse jätab, viis G4S koostöös Ohvriabiga läbi põhjaliku uuringu.
Kindlustus korvab?
Küllap oled kuulnud vähemalt korragi kedagi rääkimas, et kindlustus hüvitab kõik kahjud ja muretsemiseks pole üldse põhjust. Jah, kindlustusel on oma roll turvalisuse ja meelerahu tagamisel, kuid emotsionaalset valu ja hirmu ei korva mitte ükski rahasumma.
“Meie kogemus näitab, et vargusest tulenev emotsionaalne trauma võib inimesega jääda veel aastateks,” möönab G4Si turvaekspert Tarmo Pärjala. “Eelkõige tuleb mõelda ikka sellele, kuidas varguseid vältida, mitte kuidas varguse järgselt uusi asju koju saada.”
G4Si aastakümnete pikkune kogemus on näidanud, et kui kodus on vargad käinud, tekib huvi valveteenuse vastu väga kiirelt. “Sageli ei mõeldagi sellele enne, kui kodus on vargad käinud!” nendib Pärjala.
Turvaekspert toob siinkohal näiteks pere, kes oli kindel, et kuna nende kodu asub paksu metsa sees, siis vaevalt keegi sinna teedki leiab. Kuid päti jaoks pole ükski metsatukk ega nurgatagune nähtamatu ja mõne aja pärast murdsid vargad pererahva eramusse ja üsna kiirelt tuli seejärel otsus paigaldada valvesüsteem.
Mälestused ja isiklikud asjad
Teine asi, millele enne vargusega kokkupuudet mõelda ei osata, on isiklikud asjad. Küllap on ka sinu kodus midagi sellist, mille sentimentaalset väärtust on raske hinnata. Jah, peale vargust on võimalik saada koju uus diivan või telekas, aga varga laamendamise käigus purunenud aastakümneid vana vaasi väärtust uus vaas ei asenda ja vanu fotoalbumeid tagasi ei saa.
Minuga seda ei juhtu
Nii nagu paljude teiste asjadega, on ennetamine alati efektiivsem ja soodsam kui tagajärgedega tegelemine. Ja vargused on kindlasti üks valdkondadest, kus see paika peab.
“Miks oodata otsuse tegemisega, kuniks on juhtunud kõige hullem,” viitab Pärjala sellele, et raske on anda edasi perekondade hirmu, mida kogetakse veel pikka aega peale vargusega kokku puutumist.
Mis selgus uuringust?
Uuringus osales 1003 inimest ja toomegi nende vastustest välja mõned olulisemad nüansid.
- Kümne aasta jooksul on langenud varguse ohvriks üle 70 000 Eesti majapidamise.
- Vaid 4% vastajatest kinnitas, et pöördus peale vargusega kokku puutumist professionaali poole (nt psühholoog, nõustaja, Ohvriabi).
- Pooled vastanutest kinnitasid, et nende jaoks oleks vargusest tekkiv emotsionaalne trauma suurem kui materiaalne.
Julge küsida abi
Kui sina või sinu pere on vargusega kokku puutunud, siis ära jää oma murega üksi. Ohvriabi ja G4S julgustavad pöörduma oma ala spetsialisti poole, et saada meelerahu tagasi. Sest nagu öeldakse: jagatud mure on pool muret.
Sobiva nõustaja/psühholoogi saad leida näiteks siit.