Ärihoonete tulekahjudes hävis 8 miljoni euro eest vara

Tuleõnnetuste vältimiseks täiendatakse tuleohutust puudutavaid seadusi pidevalt. Üheks suurimaks muutuseks on paljude hoonete omanikke puudutav tuleohutusülevaatuse läbiviimise kohustus. 2021. aasta märtsis kehtima hakanud tuleohutuse seaduse muudatusest tulenevalt pidid 2022. ja 2023. aastal tellima tuleohutusülevaatuse suuremad büroohooned ning tööstus- ja laohooned. 2024. aastal on samasugune kohustus suurematel garaažidel.

Enam kui 7000 hoonel on ülevaatus tegemata

15. septembri seisuga on 8900st tuleohutusülevaatus tehtud vaid 1883 ehitisel, enamus neist on tööstus- ja laohooned. “Paneme ehitiste omanikele südamele, et nad ise tunneks huvi tuleohutuse vastu ja telliks vabatahtlikult tuleohutusülevaatuse,” räägib Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Georg Kalde.

Hoone tuleohutuse hinnang ei tohiks olla miski, mida tellitakse ainult sellepärast, et muud võimalust pole. “Võiksime vaadata tuleohutusülevaatuse kohustusele teisest vaatenurgast, mitte kui järjekordset tüütut kohustust ja kulu,” ütleb G4Si tuleohutusspetsialist Pilvi Rahnu. Spetsialisti hinnang on kasulik just hoone omanikule ja ettevõtjale, sest kinnitab, et vara ja äritegevus on kaitstud parimal võimalikul moel, selgitab Rahnu.

Kalde sõnul on nõude eesmärgiks koostöös erasektori spetsialistidega kontrollida rohkem ehitisi ning seeläbi suurendada ka teadmisi tuleohutusnõuetest. “See tagab ka tuleohutumad ehitised, et elud ja vara oleksid kaitstud,” märgib Kalde. Spetsialist hindab hoone tuleohutusalast olukorda ja annab probleemide korral ehitise omanikule nõu, kuidas neid lahendada.

Ülevaatuse ajal kontrollivad spetsialistid nii ehituslikku kui korralduslikku tuleohutust ja ka seda, milline on ohutuse ees vastutajate teadlikkus nõuete osas.

Varakahjud ulatusid eelmisel aastal üle 8 miljoni euro

“Kahjuks ei ole tulekahjude arv mitteeluhoonetes aastate lõikes oluliselt langenud. Õnneks küll inimesi ei ole nende hoonete tulekahjude käigus hukkunud, aga arvestada tuleb ka varakahjudega ja ümbruskonna ohutusega. Ja mis peamine – hoone omanik saab tuleohutusülevaatuse tegijalt kindlust, et tulekahju tekkimise risk on ehitises minimaalseks viidud. Selliselt on tuleohutusülevaatuse läbiviimisest ehitise omanikule kindlasti kasu – spetsialist selgitab, millised tuleohutusnõuded ehitises kehtivad, viitab puudustele ja annab nõu nende kõrvaldamiseks,” selgitab Kalde.

Vaadates 2023. aasta statistikat, siis mitteeluhoonetes puhkes 370 tulekahju, mis põhjustas varakahju enam kui 8 miljonit eurot. 30 protsenti tulekahjudest said Kalde sõnul alguse elektrisüsteemist, järgnesid küttesüsteemis ning siis juba muudest põhjustest tingitud tulekahjud.

Tuleohutusülevaatus on vaja teha:

• büroohoones pindalaga üle 750 m2
• tööstus- ja laohoones pindalaga üle 1000 m2
• garaažis pindalaga üle 1000 m2

G4S tuleohutusülevaatuse korral kontrollivad spetsialistid järgmisi punkte:

• kontrollitakse visuaalselt territooriumi, ehitise ja ehitises toimuva tegevuse vastavust tuleohutusnõuetele;
• kontrollitakse, kas nõutavad tuleohutuspaigaldised on ehitises olemas, töökorras ja hooldatud vastavalt kehtestatud tuleohutusnõuetele;
• kontrollitakse tuleohutusalast dokumentatsiooni;
• hinnatakse ehitises toimuva tegevuse vastavust ehitise peamisele kasutusviisile, kusjuures segakasutusviisiga ehitise puhul kontrollitakse ehitise kõiki osasid;
• kontrollitakse ehitise tuleohutust ja isikute valmisolekut tulekahju korral tegutseda, (evakuatsiooniõppust ei tehta).

Ülevaatuse lõpus koostatakse tuleohutusülevaatuse akt ja puuduste ilmnedes annavad spetsialistid asjalikku nõu nende likvideerimiseks.

Vastutus lasub hoone omanikul

Tuleohutusülevaatust peab korraldama ehitise valdaja. Kui juhtub, et ehitisel on mitu valdajat, siis lasub ülevaatuse korraldamise kohustus omanikul. Tänu ülevaatusele saab hoone valdaja või omanik hinnangu ehitise tuleohutusele, mille on viinud läbi vastavat kvalifikatsiooni omav spetsialist.

Ülevaatus tuleb teha kord kolme aasta jooksul ja ülevaatuse tegija sisestab andmed tuleohutusülevaatuste portaali.

Ainult järelevalve probleemi ei lahenda

Kalde sõnul ei saa ainuüksi järelevalvega probleemi lahendada. “Inimesed ja ettevõtjad peavad mõistma, et tuleohutusülevaatus on nende enda elude ja varade kaitseks,” rõhutab Kalde. Päästeamet teeb ehitise omanike suunal pidevat teavitustööd ja eesmärgiks on suunata omanikke vabatahtlikult tuleohutusülevaatust tellima ja tundma huvi ehitise tuleohutusalasest olukorrast.

Seda mõttemaailma muutust on vaja, et Eestis oleks ohutum kõigil. “Nii on ohutum minul ja sinul, meie lähedastel ning meil kõigil on ohutum viibida oma töökohtadel või teistes hoonetes, kuhu me sattuda võime. Ülevaatuse maksumus selle ohu kõrval tundub tühine,” lisab Rahnu.

Ohutuse eest vastutab tegelikult igaüks ise ning ainuüksi järelevalvega seda ei muuda. “Küll on nii, et tõenäoliselt pisteliselt neid kontrolle teeme,” märgib Kalde.

Positiivsena näeb Kalde, et pärast augusti lõpus omanikele saadetud teavituskirju tõusis huvi tuleohutusülevaatuse tellimise vastu ja hakati uurima täiendavat infot. “Kuigi oleme vähesel määral ettekirjutusi tuleohutusülevaatuse tellimiseks ka andnud, on ettekirjutuste ja trahvide tegemine siiski viimane abinõu,” märgib Kalde, et eesmärk on ikkagi panna inimesi ise mõtlema ja hoolitsema oma vara eest.