Nähtamatu ja lõhnatu tappev vaenlane

Möödunud nädalal saabus Järvamaa eramust vingugaasihäire, millele reageeris G4Si turvapatrull. Kohale jõudes koputamisele keegi ei vastanud, kuid patrulltöötaja avastas, et maja välisuks on lukustamata ja sisenes eramusse. Gaasidetektor näitas vingugaasi taset õhus üle 150ppm.

Majas viibis kaks inimest, kes magasid ning ei kuulnud häiret andvat andurit. Turvatöötaja äratas isikud, avas akna ning suunas inimesed õue värske õhu kätte. Turvatöötaja teavitas Päästeametit ja kohale saadeti kiirabi, et majas viibinud isikute tervist kontrollida. Samuti tuli kohale Päästeamet, et otsida vingugaasi tekkepõhjust. Päästeamet otsest vingugaasi allikat ei leidnud, kuid arvatakse, et ilmselt ajas vingugaasi sisse bullerjaani tüüpi ahi.

Nagu mainitud, on vingugaas lõhnatu ja värvitu ning tekib erinevate materjalide mittetäielikul põlemisel. Me isegi ei märka, kui see meie kehasse jõuab, ühineb veres oleva hemoglobiiniga, tõrjub välja hemoglobiinis oleva hapniku ja tekitab hapnikupuuduse.

Kõige rohkem kannatavad aju, närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei taju vingugaasimürgistuse saanu olukorra tõsidust – ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. Isegi ärkvel olles ei oska inimene sümptomeid vingugaasiga seostada, rääkimata siis olukorrast, kus magatakse – sel juhul ei taju inimene üldse, mis temaga toimub.

Kui oled saanud kergemat sorti mürgistuse, tunned enamasti peavalu ja pööritust, kõrvad kohisevad kergelt, keha on nõrk ja olemine apaatne.

Väga raskel juhul võivad tekkida juba tasakaalu- või teadvusehäired. Kõige tundlikumad on vingumürgistuse suhtes väikesed lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ja vanurid. Lootele võib isegi väike kogus vingugaasi olla surmav. Ka lemmikloomade puhul võib juba üsna väike kogus vingugaasi olla fataalse tagajärjega.