Miks algatas Päästeamet viie päevaga 53 väärteomenetlust?
Miinuskraadid on kohale jõudnud ja kodude kütmine täies hoos. Paraku võib pikalt kasutuseta olnud küttekolle uuel hooajal negatiivselt üllatada. Näiteks hakata suitsu sisse ajama, nagu juhtus hiljuti ühes Võrumaa ridaelamus.
Nublu vingu- ja suitsugaasiandur andis tulehäire, mille klient annulleeris, lubades olukorda ise kontrollida. Mõne aja pärast helistas klient tagasi ja ütles, et patrulli vaja ei ole ja et tegemist oli hooaja esimese kütmisega. Korsten ei tõmmanud ja nii jõudis suits katlamajast ka eluruumidesse ja teistesse korteritesse.
Ligi 100 000 eestlast eirab seadust
G4S viis hiljuti läbi uuringu, kus osalesid Norstati valimis 18+-aastased Eesti elanikud. Uuringust selgus, et ligi 100 000 eestlast eirab seadust – nende kodus puudub kohustuslik suitsuandur ehk nende elu on iga päev ohus.
Lisaks selgus, et iga teine suitsuanduri omanik ei tea, millal peaks suitsuanduri välja vahetama ehk millal see aegub. Sõltuvalt tootjast on anduri eluiga 3–10 aastat. Tasub aga teada, et anduri eluiga ei arvestata mitte päevast, kui seda hakati kasutama, vaid anduri tootmise ajast. Info selle kohta peaks olema anduri tagaküljel oleval kleebisel.
Päästeamet käis kodusid kontrollimas
Septembris kontrollis päästeamet, kui paljudes kodudes on olemas kohustuslik suitsuandur ning tahkekütte- ja gaasiseadme olemasolu korral ka vinguandur. Kokku kontrolliti 4081 kodu, millest 53 puhul alustati väärteomenetlust. Möödunud aastal olid need arvud vastavalt 5430 ja 50.
Selgus, et töökorras ja korrektselt paigaldatud suitsuandur oli 86 protsendil kodudest. Võrreldes eelmise aastaga on see 11 protsenti rohkem. Päästeameti sõnul on suitsuandur puudunud enamikus kodudes, kus puhkenud tulekahjus on elu kaotanud inimene.
Töökorras ja õigesti paigaldatud vingugaasiandur oli 2302 kodus, kus see on ka kohustuslik. 518 kodus oli vingugaasiandur puudu või ei olnud töökorras.
Kontrolli käigus tuli päästjatel selgitada vingugaasianduri vajalikkust. Sageli ei teata, et suitsu- ja vingugaasiandur on kaks erinevat asja ning suitsuandur ei asenda vingugaasiandurit ning vastupidi. Suitsuandur läheb häiresse nähtava suitsu peale, aga kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei ole suitsuandur võimeline seda tuvastama.
Puuduvate suitsu- ja vingugaasiandurite eest algatati väärteomenetlus 53 korral.
Milline on seis viimastel aastatel?
“Suitsuandurite olemasolu hinnangutel lähtume pigem kodunõustamistel nähtust, kuna valim on oluliselt suurem – üle 20 000 kodu,” räägib Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.
Vaadates viimase kolme aasta (2021–2023) kodunõustamistel saadud andmeid, on suitsuanduri olemasolu osakaal püsinud üsna samal tasemel. 2021. aastal oli suitsuandur nõustatud kodudes olemas 73 protsendil, 2022. aastal 75 protsendil ning 2023. aastal 74 protsendil kodudest. “Ehk et viimastel aastatel suurt hüpet paremuse ega ka halvemuse suunas pole toimunud. Parandamisruumi oleks aga kindlasti, sest näiteks 2023. aastal oli tulekahjus hukkunuist andur kodus olemas vaid 16 protsendil juhtudest,” nendib Taavet.
Miks andur puudub?
Taaveti sõnul on põhjendusi, miks kohustuslik andur puudub, igasuguseid. “Mõnikord on lihtsalt unustatud andur paigaldada, ehkki on sahtlis täitsa olemas. Eakate puhul on põhjus ka selles, et pole saadud selle paigaldamisega ise hakkama,” toob ta näiteid.
Vanemate inimeste puhul tuleb sageli ka ette, et nad on anduri vaigistanud, kuna selle patarei on tühjaks saanud või annab see toiduaurude/tolmu tõttu valehäireid. “Lüüakse andur näiteks harja varrega laest alla, et pidev piiksumine ei segaks. Andur kiputakse laest alla võtma ka nendes kodudes, kus toas suitsetatakse,” nendib Taavet.