Millised halvad harjumused võivad kalliks maksma minna?

Nad sisenevad sealt, kust on kõige lihtsam – kergesti lahtimurtavatest või hoopis avatud ustest ja akendest. See lihtsus teebki sissemurdmised nii tavaliseks ja samas nii ennetatavaks.

Miks aknad ja uksed on varga esimene valik?

Murdvargad ei otsi keerulisi väljakutseid, vaid kiiret saaki. Kui aken on jäetud tuulutusasendisse, rõduuks lukustamata või välisuks on vana ja väsinud lukuga, on otsus lihtne.

„Varas eelistab kodu, kuhu saab siseneda mõne sekundiga, mitte seda, kus kulub palju aega ja tekib müra,“ ütles G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Lisaks mängib suurt rolli inimlik rutiin. Paljud lähevad hommikul tööle ja sulgevad koduukse automaatselt, kuid ei kontrolli, kas kõik aknad on kinni. Suvel jäetakse maamaja aken tihti paokile. Linnakorteris võib rõduuks jääda avatuks, sest keegi on kodus olnud ja lahkudes unustanud selle sulgeda.

Talveperioodil on levinum see, et vargad tulevad trepikotta sooja ja käivad siis läbi korteriuksi. Paljud inimesed kodus olles oma välisust ei lukusta ja esikust varastatakse asjad ära isegi inimeste kodus viibimise ajal.

Kuidas vargad tegelikult sisse saavad?

Levinud ettekujutus murdvargast kui professionaalsest lukumuukijast ei vasta enamasti tõele. Sageli piisab kruvikeerajast, väiksemast kangist või lihtsalt tugevamast survest, et kehvasti kinnitatud aken või uks järele annaks. Vanemate majade puhul on probleemiks amortiseerunud hinged ja raamid, mis annavad järele juba mõõdukale jõule. Uuemates hoonetes võib nõrgaks kohaks olla rõduuks või terrassile viiv klaaspind, mis tundub küll tugev, kuid mille lukustusmehhanism ei ole tegelikult sissemurdmiskindel.

Oluline on endale teadvustada, et vargad ei pea tingimata midagi lõhkuma. Paljud sissemurdmised toimuvad seetõttu, et uks on lihtsalt lukustamata või aken lahti. Isegi kui lukud on olemas, ei pruugi need olla alati kasutusel. Kiirustades või harjumusest jäetakse turvalisus tagaplaanile ning just seda hetke murdvaras ootabki.

Psühholoogia, mis soodustab sissemurdmist

Lisaks füüsilistele võimalustele mängib suurt rolli ka see, millise mulje kodu jätab. Maja, kus ei ole valgust, kus postkast ajab üle ja kus keegi ei liigu, annab märku, et elanikud on eemal. Kui samal ajal on näha kergesti ligipääsetav aken või uks, on see murdvargale justkui kutse.

Turvalisust ei taga mitte ainult tehnilised lahendused, vaid ka signaalid, mida me ise oma koduga edastame. Valgustatud hoov, liikumisanduriga lamp, nähtav turvasüsteemi kleebis või kaamera olemasolu muudavad kodu varastele kohe vähem atraktiivseks sihtmärgiks. Vargad ei taha sattuda olukorda, kus neid märgatakse või kus sissetung nõuab rohkem aega kui naabermajas.

Tehnoloogia kui nähtamatu valve

Tänapäevane koduvalve ei tähenda enam keerulisi juhtmeid ja raskesti kasutatavaid seadmeid. „On olemas ka juhtmevabad nutikad lahendused, mille paigaldamine ei nõua mingite juhtmete vedamist mööda kodu seina,“ selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Oluline on siiski mõista, et tehnoloogia ei tohiks olla ainus kaitseliin. Kui kodu füüsiline turvalisus on nõrk, ei päästa ka kõige targem süsteem olukorda täielikult. Parim lahendus on alati mitmetasandiline, kus mehaaniline kaitse, harjumused ja tehnoloogilised abivahendid toetavad üksteist.

Mida saab koduomanik ise ära teha?

Kõige olulisem samm on suhtumise muutus. Turvalisus ei tohiks olla midagi, millele mõeldakse alles pärast halba kogemust. See algab lihtsatest harjumustest, nagu alati uste ja akende kontrollimine enne kodust lahkumist ning nende lukustamisest ka siis, kui lahkud vaid lühikeseks ajaks või oled hoopis kodus.

Teine oluline aspekt on kodu füüsiline seisukord. Vanad lukud, logisevad hinged ja kehvasti sulguvad aknad on reaalne turvarisk. Kaasaegsed lukud ja sissemurdmiskindlamad aknad ei ole luksus, vaid investeering. Sageli arvatakse, et turvalisuse parandamine tähendab suuri kulutusi, kuid tegelikkuses on mitmed lahendused kättesaadavad ka mõõduka eelarvega.

Samuti tasub mõelda nähtavusele. Hästi valgustatud sissepääs ja korras hoov on märgid sellest, et majas elatakse. Need loovad keskkonna, kus vargal on ebamugav tegutseda. Kui perel tuleb pikemaks ajaks ära sõita, aitab palju ka see, kui naaber aeg-ajalt postkasti tühjendab.