Ära tee seda viga! Need kodumasinad tuleb kohe vooluvõrgust eemaldada

Kodune tuleohutus algab täiskasvanute teadlikkusest – ja just selles on märgata olulisi lünki. „Meil on olnud juhtumeid nii suurte elektriseadmetega kui ka väiksematega. Alustades külmkapist ja lõpetades rösteri või ise elektrilise hambaharjaga,“ ütles G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet toob välja, et kuigi masinapõhist statistikat ei peeta, joonistub kodutulekahjude mustris siiski välja mõni selge ohutegur.  “Tihedamini tuleb ette põlenguid kodumasinatega, mis on pidevalt töös – külmkapp, veeboiler, aga ka elektripliit,” selgitab Taavet. Põleng võib alguse saada nii seadme rikkest kui ka valest kasutamisest, näiteks eseme panemisest pliidiplaadile või seadme kogemata sisselülitamisest.

Vanad külmikud: nähtamatu risk, mis küpseb aastatega

Tänapäevastel kodumasinatel kasutatakse paremaid, kuumuskindlamaid materjale ja mitmesuguseid ohutusmehhanisme, mis piiravad rikkeid ja nende levikut. Kuid ükski tehnoloogia ei tee imet, kui masin ühendatakse kulunud elektrivõrku või jäetakse hooldamata. Just siin mängib täiskasvanu teadlikkus kõige suuremat rolli.

Kõige suuremat potentsiaalset riski kannavad üle kümne aasta vanused külmikud. Aeg teeb oma töö: tihendid kuluvad, juhtmed vananevad ja kompressor võib hakata üle kuumenema. Ükski külmik ei sütti “iseseisvalt”, aga vanemate mudelite puhul on rikked sagedasemad ja võivad areneda kiiresti ohtlikuks.

Seda riski võimendavad väiksed, aga otsustavad detailid. Näiteks külmkapitagune, kuhu kipub kogunema tolm ja mustus. Kui kompressor töötab kõrgemal temperatuuril ja ventilatsioon on takistatud, kasvab tuleoht märgatavalt. Ka külmikust kostuvad ebatavalised helid viitavad sellele, et miski ei tööta enam nii nagu vaja.

Suvilates võimenduvad ohud veelgi

Suvilates töötavad külmikud sageli ebastabiilsel temperatuuril, vahel miinuskraadideski, ning seade jääb pikaks ajaks järelevalveta. Kui ventilatsiooni pole piisavalt või külmik on surutud kitsasse nurka, võib see hakata üle kuumenema. Turvalisim lahendus talveperioodil on suvilast lahkudes võtta kõik seadmed vooluvõrgust välja.

Pikendusjuhe: mugav abimees, mis võib muutuda tuleohtlikuks tööriistaks

Pikendusjuhtmed on kodudes ühed kõige ülekoormatumad asjad. Sellega kompenseeritakse pistikupesade puudust ja nii ühendatakse sinna suure võimsusega seadmeid.

Pikendusjuhtme konstruktsioon ei ole aga mõeldud suurt koormust taluma. Kui sellesse ühendada külmkapp, pesumasin või kuivati, hakkab juhe järk-järgult kuumenema. Kui lisada sinna veel paar väiksemat seadet, saavutatakse kriitiline punkt kiiremini, kui arvata osatakse.

Pikendusjuhtmete peamised riskid:

• ülekoormus – mitu seadet tarbivad rohkem voolu, kui pikendusjuhe talub.
• vigased pistikud ja kontaktid – aastate jooksul kulunud ühendus võib hakata sädelema.
• juhtme kahjustused – tehnika tõstmine, toolijalgade all lamamine või lemmikloomade hambad võivad katki närida isolatsiooni.
• odavad pikendusjuhtmed – turul leidub tooteid, mis ei vasta nõuetele ja võivad kuumeneda isegi koormuseta.

Seetõttu kehtib kodumasinate puhul raudne reegel:  külmik, kuivati, pesumasin, nõudepesumasin ja veeboiler tuleb ühendada otse seinapistikusse. Pikendusjuhe sobib laualambile, mitte kompressoriga külmikule.

Masinad, kus saavad kokku vesi ja elekter

Nõudepesumasinad ja pesumasinad töötavad niiskes keskkonnas ning on täis kiiresti liikuvaid mootoreid. Kondensaat, vesi ja vool koos loovad olukorra, kus väiksemgi rike võib areneda kiireks kuumenemiseks ja süttimiseks. Seega ei tohi nende seadmete juures esinevaid uusi helisid tähelepanuta jätta. See võib viidata mõnele rikkele.

Akutoitel töötavad seadmed

Aina enam on kodudes juhtmevabasid seadmeid, näiteks varstolmuimeja, nutitelefon, robottolmuimeja, kui nimetada mõned. Juhtmevabadus tähendab üldjuhul seda, et seadmed töötavad aku peal. Küll aga võivad ka akud muutuda tuleohtlikuks. Kindlasti ei tohi seadmete akusid laadida pehmes voodis või diivanil, vaid ainult selleks ettenähtud kohas, kus laadimisprotsessis teki ei kuumenemist.

Muidugi tuleb jälgida, et aku seadme sees pole hakanud paisuma. See viitab juba väga tõsisele probleemile ja võib muutuda väga ohtlikuks.

Nutikas suitsuandur võib halvima ära hoida

Kodus võib olla palju potentsiaalseid tuleallikaid, aga inimene ei saa kõike korraga valvata. Seetõttu võib korralik suitsuandur olla elupäästja.

„Nutikas suitsu- ja vingugaasiandur edastab reaalajas häireteateid. Kui kodus on suitsu või vingugaasi, saad sellest kohe teada ja vajadusel saadetakse kohale G4Si patrullekipaaž või kaasatakse Päästeamet,“ selgitas Pärjala.

Kui põleng algab külmkapitaguses või pesumasina mootoris hetkel, mil kedagi kodus pole, siis pole lokaalsest andurist mingit kasu ja just seetõttu võiks tänapäeval olla kõigil nutikas andur Nublu, mis annab ise ohust teada isegi siis, kui kedagi kodus ei viibi.